suve keskpaik. siiani ei ole see the best summer ever. 
tegelikult on see isegi üsna sisukas, kui lähemalt vaadata. aga ei teki mingit värvilist puslet. ainult tükid, mis on valesti kokku pandud. olen pisut väsinud oma sõpradest ja vajan vaheldust. nothing new.
ilmselt keegi ei imesta, kui ma ütlen, et igatsen kiiret elutempot. siis, kui arvutiks jäi maksimaalselt 30 minutit, kui jõudsin koju täiesti rampväsinuna, kuid nii õnnelikuna! kui ma elasin nädalavahetuse nimel, et saaks korralikult välja magada, kui peas oli liiiiga palju mõtteid, kui ma vihkasin ajapuudust ja meeletut kiirustamist. jah, tegelikult ma armastan seda kõike. nädalate kaupa lebotamine (eriti rannas!!!) ei ole ilmselgelt minu jaoks. hetkel päästavad ainult raamatud ja töö.
ees on veel paar toredat nädalat malevas. võin lõpmatuseni vinguda, kuidas ma ei taha sinna minna, siiski olen kindel, et tagasi tulen ainult heade emotsioonidega. kui mitte, siis luban endale süüa palju šokolaadi. ja kohukesi.
ja siis lähen uuesti tööle, uue energiaga.
sounds so good.

fuck society

istud seal, kuulad kuidas kondibuketid, kelle kaal ei tundu ületavat 50 kilogrammi, räägivad jooksmisest, salatilehtedest ja näljutamisest, ja mõtled: wait, FOR REAL???
samal hetkel vaatad krõpsu oma näppude vahel, tekib ebanormaalne elevandi tunne ja oi kuidas tahaks koju minna.
ilmselt pole vaja seletada kui masendav see on.

lohutagu see pilt kõiki, kes end minu jutust ära tundsid.
photo by Anna Gurejeva. Italy.

kogu südamest vihkan seda palavust, sellega kaasnevat pidevat higistamist ja kissitamist. ma ei suuda uinuda, sest toas on niii faking umbne. SUVI ON RÕVE, MA TAHAN VIHMA.

we spend too much time wondering why we're not good enough

imeline on märgata arengut, kuidas ma õpin vigadest, kuidas kasvab eneseväärikus.
õudsalt rõõmustav on näha väikesi edusamme. nad on küll nutuselt pisikesed, kuid vähemalt ei seisa paigal.

kogu hinge pühendamine annab parima tunde. kui iga keharakk tajub armastust, kirge ja suurt soovi, kui veri liigub veresoontes ja koos sellega tohutu energia, mis ei lase peatuda. kui tunnen, et ei tee midagi "niisama", annan igale sõnale, igale teole oma mõtte, annan tükikese endast, et see oleks päris, et see kanduks kaugele edasi, teistele.

huvitav, kuidas Simple Plan'i lugu nimega "This song saved my life" teeb olemise tõepoolest paremaks.